* Alajõuestatus (i.k. Underpowered): Seisund kui lohes on ebapiisavat jõudu. See võib olla tingitud ebapiisavast tuulest, sõiduks liiga väikese lohe valikust, valesti seadistamisest, liiga väikesest lauast, tuule suunaga samas suunas voolavast vee hoovusest, ebapiisava kiirusega sõitmisest jne. Lohesurfar kes pidevalt liigutab lohe üles-alla on tavaliselt alajõuestatud.
* Allatuulekas (i.k. Downwinder): Lohesurfi reis (võib tegelikult olla kõigest paari minuti pikkune), kus lohesurfar alustab ühest punktist ja lõpetab teises, tema algsest asukohast allatuult asuvas punktis.
* Allatuult: Suund kuhu poole tuul puhub. Kui sõitja seisab näoga allatuult, siis tuul puhub nende selja tagant.
* Enesepäästmine (i.k. Self Rescue): Manööver millega lohesurfar kelle lohe on alla vette kukkunud manipuleerib lohet nii, et see aitab tal kaldale tagasi ujuda. Sõitja üldiselt kerib liinid kokku kuni ta jõuab loheni, seejärel keerab lohe selja peale nagu seda kantakse kaldal olles aga nii et tiiva tipp jääb tuule püüdmiseks kalda poole. See tiivaots toimib purjena ja aitab sõitjat kaldale tõmmata. Seda peetakse oluliseks manöövriks mis tuleks kindlasti ära õppida.
* Häbikõnd (i.k. Walk of Shame): Jalgsi ülestuult kõndimine asukohta kust lohe algselt käivitati.
* Jõud-maha (i.k. De-power): Lohe veojõu vähendamine, tavaliselt lohe ründenurka reguleerides. Enamus lohesid tänapäeval lubab sõitjal lisaks sõidu pealt poomi üles-alla liigutamisele lohet ka enne lohe lendulaskmist seadistada. Jõu vähendamine teeb lohe turvalisemaks ja kergemaks käsitleda. Mõningatel uutel lohedel, eriti kaarlohedel saab jõu praktiliselt täiesti nulli viia, mis annab neile tohutu tuulevahemiku.
* Jõutsoon (i.k. Power Zone): Piirkond taevas, kus lohe kõige rohkem kergitavat jõudu tekitab. See on tavaliselt 0 kuni 60 kraadises vahemikus kaar allatuule suunas.
* Kantimine (i.k. Edge): Laua kallutamine servaga vette. Kasutatakse sõidusuuna kontrollimiseks. Korralikult kantima õppimine on kriitiline õppimaks liikuma ülestuult. Kantimine on üks peamisi lohesurfi oskuseid ja see on üks asi mis eristab lohesurfi purjelaua ja veelauasõidust. Lohesurfi uimed on üldiselt palju väiksemad ja mõeldud selleks, et hoida laud vees aga nad ei ole hädavajalikud. Kuna lohesurfi laudadel on väike kiik (i.k. rocker), siis sügavalt kantimine lubab laual toimida suure uimena. Veelauaga sõidul kasutatakse kantimist laua juhtimiseks aga lohesurfi juures ei juhi kantimine mitte üksnes lauda vaid see on hädavajalik lohe juhtimiseks ja laua kiiruse kontrollimiseks. Allatuult lohe suunas sõitmine vähendab tohutult lohe jõudu ja aitab kontrollida ka laua kiirust.
* Keha traalimine (i.k. Body Dragging): Ilma laua peal seismata läbi vee tõmbamine. See on varajane samm õppeprotsessis ja on soovitatav enne lauaga sõitu ja peale treeninglohe lennutamist.
* Konksuvaba (i.k. Unhooked): Lohesurfi sõidustiil, kus poomi aas (chicken loop) ei ole kinnitatud sõitja trapetsi külge.
* Käivitamine (i.k. Launch): Lohe lendu laskmine. Lohe võib lendu lasta kellegi abiga või üksinda. Üldiselt on ohutum kasutada selleks kellegi abi.
* Käevahetus (i.k. Handlepass): Trapetsi konksu otsast lahti ja õhus olles selja tagant poomi üle andmine.
* Lohepainaja (i.k. Kitemare): Lohesurfi õnnetus või ohtlik äpardus. Lohepainaja võib olla surmaga lõppev.
* Lohesõlm (i.k. Kiteloop): Trikk kus sõitja teeb lohega taevas läbi jõutsooni sõlme.
* Maatuul: Tuul puhub kalda poolt veekogu poole. Ära kunagi sõida maatuulega ilma mingi päästevahendita, nt. päästepaadita. See on muidugi mõnevõrra vähem oluline väiksemate veekogude peal.
* Meretuul: Tuul puhub risti või otse merelt maa poole. Väljakutsuv olukord algajate jaoks, eriti kui merel on lained.
* Näiline tuul (i.k. Apparent Wind): Lohe kiirus võrreldes ümbritseva õhuga. Kui sõita sirgjooneliselt, siis lohe näiline tuul on kombinatsioon tuule kiirusest ja lohe kiirusest ning üle veepinna sõitjast. Kuna lohe on aga väga liikuv, siis näiline tuul võib muutuda sõltuvalt sellest kuidas lohet lennutatakse. Lohe jõudu saab tõsta andes talle mingi moel suurema näilise kiiruse, nt. lohe kiire liigutamisega, kiiremini sõitmisega või suurema nurga all tuulde sõitmisega. Kõik need variandid tõstavad näilist tuule kiirust.
* Pakpoord (i.k. Port) Veesõiduki vasakpoolne külg vaadatuna pardal oleva, näoga vööri (esiosa) poole seisva isiku poolt.
* Seniit: Asukoht tuuleaknas täpselt lohesurfari pea kohal. See on neutraalne positsioon kuhu lohe võib liikumise peatamiseks või enne liikuma hakkamist panna.
* SLE (i.k. Supported Leading Edge): Toetatud esiservaga C-kujuline lohe millel on täispumbatav esiserv. Antud hetkel kõige kaasaegsema disainiga lohe, mis võimaldab tohutut jõu mahavõtmist.
* Surfistiil (i.k. Surfstyle): Lainesõit kasutades surfilaudu. Ideaalsed tingimused on risti-kaldaga kuni risti-maatuul samas suunas kuhu laine murdub. Laudadega võib sõita koos või ilma jala-aasadeta.
* Suur Õhulend (i.k. Big Air): Ülikõrgete hüpete tegemine kasutades lohe tõstejõudu. Hüpet toetab algstaadiumis tihti sõitja poolt hooga lainetipust ära tõukamine.
* Tuuleaken 120- kuni 180-kraadine kaar taevas sõitjast allatuult kus lohet saab lennutada. Umbes üks neljandik kera pinnast. Kui sõitja seisab allatuult tasasel pinnal nagu näiteks merel, siis tuuleaken koosneb laias laastus kogu sellest alast mida sõitja näeb, sõitja perifeersest nägemisest ühest küljest läbi silmapiiri teisele poole ja seejärel otse üle pea tagasi esimesele poolele. Kui sõitja kuidagi juhib lohe tuuleaknast välja - sõites näiteks allatuult väga kiiresti ja saates seejärel lohe kiiresti pea kohale ja kaugemale tahapoole, siis lohe pidurdub ja kukub sageli taevast alla.
* Tüürpoord (i.k. Starboard): Veesõiduki parem pool vaadatuna pardal oleva, näoga vööri (esiosa) poole seisva isiku poolt.
* Uuesti-käivitamine (i.k. Re-Launch): Üldine mõiste lohe uuesti veest õhku tõstmiseks peale maha kukkumist (maal või vees). Taaskäivitamist tehakse ilma kõrvalise abita ja see nõuab sõitjalt lohe-spetsiifilist protseduuri (vaata kasutatava lohe käsiraamatut). Peale aastaid kestnud arengut on uuemaid lohesid nüüd palju lihtsam uuesti käivitada.
* Vabasõit (i.k. Freeride): Lohesurfi sõidustiil. Tavaline lohega sõitmine, mis ei hõlma trikke ega hüppamist. Peamine eesmärk on hästi kantida ja võime sõita ülestuult. Tavaliselt on selleks vaja lauda, millel on väike kiik (rocker).
* Veelauastiil (i.k. Wakestyle): Lohesurfi stiil kus sõitja tihti kasutab surfilaua peal sõitmiseks saapaid (mitte patju ja sidemeid), tagades selle, et ta jalad jäävad kogu aeg kindlalt ühe koha peale. See stiil on täiel jõul trikkide tegemiseks ja lohe hoitakse nii vee lähedal kui võimalik (üldiselt peetakse seda lohesurfarite poolt raskemaks ja stiilsemaks).
* Vigursõit (i.k. Freestyle): Lohesurfi stiil mis hõlmab trikke (või kombinatsioone trikkidest) kus sõitja hüppab veest välja ja kasutab suuremat kõrgust kasutades lohest tekkinud tõstejõudu. Vigursõidu jaoks on parem omada spetsiaalset varustust. "Suurt Õhulendu" seostatakse tavaliselt samuti vigursõiduga.
* Õhuaeg (i.k. Airtime): Aeg mis veedetakse hüppe ajal õhus olles. See võib olla märkimisväärselt pikk. Viis kuni kümme sekundit ei ole ebatavaline.
* Ülekäimine (i.k. Overpowered): Olukord kus lohes on liiga palju jõudu. See võib olla tingitud tuule tugevuse kasvamisest, valest lohe valikust (tingimuste jaoks liiga suur), valest seadistusest, liiga kiiresti sõitmisest jne. Kogenud sõitjad kelle lohe käib üle, võivad võtta sõitmiseks väiksema laua ja sellega teatud määral olukorda kompenseerida, kuigi surfarite seas on levinud omada ainult ühte lauda.
* Ülepea lained (i.k. Overhead waves): Lained mis on lainepõhjast kuni laineharjani kaks või rohkem meetrit üle pea.
* Ülestuult (i.k. Upwind): Suund kus poolt tuul puhub - tuule poolt, tuule poole.
* Alajõuestatus (i.k. Underpowered): Seisund kui lohes on ebapiisavat jõudu. See võib olla tingitud ebapiisavast tuulest, sõiduks liiga väikese lohe valikust, valesti seadistamisest, liiga väikesest lauast, tuule suunaga samas suunas voolavast vee hoovusest, ebapiisava kiirusega sõitmisest jne. Lohesurfar kes pidevalt liigutab lohe üles-alla on tavaliselt alajõuestatud.
* Allatuulekas (i.k. Downwinder): Lohesurfi reis (võib tegelikult olla kõigest paari minuti pikkune), kus lohesurfar alustab ühest punktist ja lõpetab teises, tema algsest asukohast allatuult asuvas punktis.
* Allatuult: Suund kuhu poole tuul puhub. Kui sõitja seisab näoga allatuult, siis tuul puhub nende selja tagant.
* Enesepäästmine (i.k. Self Rescue): Manööver millega lohesurfar kelle lohe on alla vette kukkunud manipuleerib lohet nii, et see aitab tal kaldale tagasi ujuda. Sõitja üldiselt kerib liinid kokku kuni ta jõuab loheni, seejärel keerab lohe selja peale nagu seda kantakse kaldal olles aga nii et tiiva tipp jääb tuule püüdmiseks kalda poole. See tiivaots toimib purjena ja aitab sõitjat kaldale tõmmata. Seda peetakse oluliseks manöövriks mis tuleks kindlasti ära õppida.
* Häbikõnd (i.k. Walk of Shame): Jalgsi ülestuult kõndimine asukohta kust lohe algselt käivitati.
* Jõud-maha (i.k. De-power): Lohe veojõu vähendamine, tavaliselt lohe ründenurka reguleerides. Enamus lohesid tänapäeval lubab sõitjal lisaks sõidu pealt poomi üles-alla liigutamisele lohet ka enne lohe lendulaskmist seadistada. Jõu vähendamine teeb lohe turvalisemaks ja kergemaks käsitleda. Mõningatel uutel lohedel, eriti kaarlohedel saab jõu praktiliselt täiesti nulli viia, mis annab neile tohutu tuulevahemiku.
* Jõutsoon (i.k. Power Zone): Piirkond taevas, kus lohe kõige rohkem kergitavat jõudu tekitab. See on tavaliselt 0 kuni 60 kraadises vahemikus kaar allatuule suunas.
* Kantimine (i.k. Edge): Laua kallutamine servaga vette. Kasutatakse sõidusuuna kontrollimiseks. Korralikult kantima õppimine on kriitiline õppimaks liikuma ülestuult. Kantimine on üks peamisi lohesurfi oskuseid ja see on üks asi mis eristab lohesurfi purjelaua ja veelauasõidust. Lohesurfi uimed on üldiselt palju väiksemad ja mõeldud selleks, et hoida laud vees aga nad ei ole hädavajalikud. Kuna lohesurfi laudadel on väike kiik (i.k. rocker), siis sügavalt kantimine lubab laual toimida suure uimena. Veelauaga sõidul kasutatakse kantimist laua juhtimiseks aga lohesurfi juures ei juhi kantimine mitte üksnes lauda vaid see on hädavajalik lohe juhtimiseks ja laua kiiruse kontrollimiseks. Allatuult lohe suunas sõitmine vähendab tohutult lohe jõudu ja aitab kontrollida ka laua kiirust.
* Keha traalimine (i.k. Body Dragging): Ilma laua peal seismata läbi vee tõmbamine. See on varajane samm õppeprotsessis ja on soovitatav enne lauaga sõitu ja peale treeninglohe lennutamist.
* Konksuvaba (i.k. Unhooked): Lohesurfi sõidustiil, kus poomi aas (chicken loop) ei ole kinnitatud sõitja trapetsi külge.
* Käivitamine (i.k. Launch): Lohe lendu laskmine. Lohe võib lendu lasta kellegi abiga või üksinda. Üldiselt on ohutum kasutada selleks kellegi abi.
* Käevahetus (i.k. Handlepass): Trapetsi konksu otsast lahti ja õhus olles selja tagant poomi üle andmine.
* Lohepainaja (i.k. Kitemare): Lohesurfi õnnetus või ohtlik äpardus. Lohepainaja võib olla surmaga lõppev.
* Lohesõlm (i.k. Kiteloop): Trikk kus sõitja teeb lohega taevas läbi jõutsooni sõlme.
* Maatuul: Tuul puhub kalda poolt veekogu poole. Ära kunagi sõida maatuulega ilma mingi päästevahendita, nt. päästepaadita. See on muidugi mõnevõrra vähem oluline väiksemate veekogude peal.
* Meretuul: Tuul puhub risti või otse merelt maa poole. Väljakutsuv olukord algajate jaoks, eriti kui merel on lained.
* Näiline tuul (i.k. Apparent Wind): Lohe kiirus võrreldes ümbritseva õhuga. Kui sõita sirgjooneliselt, siis lohe näiline tuul on kombinatsioon tuule kiirusest ja lohe kiirusest ning üle veepinna sõitjast. Kuna lohe on aga väga liikuv, siis näiline tuul võib muutuda sõltuvalt sellest kuidas lohet lennutatakse. Lohe jõudu saab tõsta andes talle mingi moel suurema näilise kiiruse, nt. lohe kiire liigutamisega, kiiremini sõitmisega või suurema nurga all tuulde sõitmisega. Kõik need variandid tõstavad näilist tuule kiirust.
* Pakpoord (i.k. Port) Veesõiduki vasakpoolne külg vaadatuna pardal oleva, näoga vööri (esiosa) poole seisva isiku poolt.
* Seniit: Asukoht tuuleaknas täpselt lohesurfari pea kohal. See on neutraalne positsioon kuhu lohe võib liikumise peatamiseks või enne liikuma hakkamist panna.
* SLE (i.k. Supported Leading Edge): Toetatud esiservaga C-kujuline lohe millel on täispumbatav esiserv. Antud hetkel kõige kaasaegsema disainiga lohe, mis võimaldab tohutut jõu mahavõtmist.
* Surfistiil (i.k. Surfstyle): Lainesõit kasutades surfilaudu. Ideaalsed tingimused on risti-kaldaga kuni risti-maatuul samas suunas kuhu laine murdub. Laudadega võib sõita koos või ilma jala-aasadeta.
* Suur Õhulend (i.k. Big Air): Ülikõrgete hüpete tegemine kasutades lohe tõstejõudu. Hüpet toetab algstaadiumis tihti sõitja poolt hooga lainetipust ära tõukamine.
* Tuuleaken 120- kuni 180-kraadine kaar taevas sõitjast allatuult kus lohet saab lennutada. Umbes üks neljandik kera pinnast. Kui sõitja seisab allatuult tasasel pinnal nagu näiteks merel, siis tuuleaken koosneb laias laastus kogu sellest alast mida sõitja näeb, sõitja perifeersest nägemisest ühest küljest läbi silmapiiri teisele poole ja seejärel otse üle pea tagasi esimesele poolele. Kui sõitja kuidagi juhib lohe tuuleaknast välja - sõites näiteks allatuult väga kiiresti ja saates seejärel lohe kiiresti pea kohale ja kaugemale tahapoole, siis lohe pidurdub ja kukub sageli taevast alla.
* Tüürpoord (i.k. Starboard): Veesõiduki parem pool vaadatuna pardal oleva, näoga vööri (esiosa) poole seisva isiku poolt.
* Uuesti-käivitamine (i.k. Re-Launch): Üldine mõiste lohe uuesti veest õhku tõstmiseks peale maha kukkumist (maal või vees). Taaskäivitamist tehakse ilma kõrvalise abita ja see nõuab sõitjalt lohe-spetsiifilist protseduuri (vaata kasutatava lohe käsiraamatut). Peale aastaid kestnud arengut on uuemaid lohesid nüüd palju lihtsam uuesti käivitada.
* Vabasõit (i.k. Freeride): Lohesurfi sõidustiil. Tavaline lohega sõitmine, mis ei hõlma trikke ega hüppamist. Peamine eesmärk on hästi kantida ja võime sõita ülestuult. Tavaliselt on selleks vaja lauda, millel on väike kiik (rocker).
* Veelauastiil (i.k. Wakestyle): Lohesurfi stiil kus sõitja tihti kasutab surfilaua peal sõitmiseks saapaid (mitte patju ja sidemeid), tagades selle, et ta jalad jäävad kogu aeg kindlalt ühe koha peale. See stiil on täiel jõul trikkide tegemiseks ja lohe hoitakse nii vee lähedal kui võimalik (üldiselt peetakse seda lohesurfarite poolt raskemaks ja stiilsemaks).
* Vigursõit (i.k. Freestyle): Lohesurfi stiil mis hõlmab trikke (või kombinatsioone trikkidest) kus sõitja hüppab veest välja ja kasutab suuremat kõrgust kasutades lohest tekkinud tõstejõudu. Vigursõidu jaoks on parem omada spetsiaalset varustust. "Suurt Õhulendu" seostatakse tavaliselt samuti vigursõiduga.
* Õhuaeg (i.k. Airtime): Aeg mis veedetakse hüppe ajal õhus olles. See võib olla märkimisväärselt pikk. Viis kuni kümme sekundit ei ole ebatavaline.
* Ülekäimine (i.k. Overpowered): Olukord kus lohes on liiga palju jõudu. See võib olla tingitud tuule tugevuse kasvamisest, valest lohe valikust (tingimuste jaoks liiga suur), valest seadistusest, liiga kiiresti sõitmisest jne. Kogenud sõitjad kelle lohe käib üle, võivad võtta sõitmiseks väiksema laua ja sellega teatud määral olukorda kompenseerida, kuigi surfarite seas on levinud omada ainult ühte lauda.
* Ülepea lained (i.k. Overhead waves): Lained mis on lainepõhjast kuni laineharjani kaks või rohkem meetrit üle pea.
* Ülestuult (i.k. Upwind): Suund kus poolt tuul puhub - tuule poolt, tuule poole.