кайтсерфинг обучение; продажа/покупка оборудования
Muu varustus
Andres Larin
3772 view(s)
* Liinid on tehtud väga tugevast materjalist, sageli ülikõrge molekulaarmassiga polüetüleenist, et hakkama saada pidevat muutuva koormusega etteaimamatu tuule käes, samas hoides väikest ristlõiget, et minimeerida takistust. Liinide pikkus on üldjuhul seitse kuni kolmkümmend kolm meetrit. Liinipikkustega eksperimenteerimine on lohesurfis tavaline. Liinid kinnitavad sõitja poomi lohe külge kasutades lohe servades olevaid nööre või valjaid. Enamus jõulohesid kasutavad 3, 4 või 5-liinilist seadistust. Viiendat liini kasutatakse abiks lohe taaskäivitamisel või lohe ründenurga reguleerimiseks.
* Poom on täismetallist või komposiitmaterjalist juhtkang mis kinnitub lohe külge liinide kaudu. Sõitja hoiab poomist kinni ja juhib lohet tõmmates seda otstest, mis omakorda põhjustab lohe keeramise päri- või vastupäeva suunas nagu jalgratta puhulgi. Üldjuhul kinnitatakse poomi küljes olev turva-aas (chicken loop) trapetsi küljes oleva konksu otsa. Enamus poomidel on ka kiirvabastatav ohutuse süsteem ja kontrollrihm millest reguleerida lohe ründenurka. Kuigi poomid tehakse tahtlikult võimalikult kerged peavad nad siiski olema ka väga tugevad. See teeb nad veest raskemaks ning üldiselt kinnitatakse vahust tehtud ujukid poomi külge, et hoida selle põhja vajumist. Poomid on üldiselt tehtud teatud kindla lohetüübi ja suuruse jaoks ning nad ei sobi tavaliselt kasutamiseks teiste lohedega.
* Trapetsi tüübid on järgmised: istetrapets (koos jala silmustega), vöötrapets ja vesttrapets. Trapets kinnitab sõitja poomi külge. Kinnitades poomi trapetsi konksu külge võtab see ära enamuse koormuse sõitja kätelt ja jaotab selle üle sõitja keha. See lubab omakorda teha hüppeid ja muid trikke jäädes poomi kaudu lohe külge kinnitatuks. Kogenud sõitjate hulgas on kõige populaarsemad vöötrapetsid, kuigi istetrapetsid lubavad sõita sõitjale veelgi väiksema koormusega ning vest-trapetsid pakuvad lisaks nii ujuvust kui ka kaitset põrutuste eest. Lohe trapetsid on üsna sarnased purjelaua trapetsitega aga tegelikult on nad siiski erinevad. Kui purjelaua trapetsit kasutada lohesurfi jaoks siis tõenäoliselt puruneb see üsna kiiresti, mis omakorda võib põhjustada sõitjale vigastusi ja/või varustusest ilmajäämist.
* Lohesurfi laud on väike komposiitmaterjalist, puidust või vahust tehtud laud. Saadaval on mitmeid erinevat tüüpi surfilaudu: ühesuunalised surfistiilis lauad, veelaua stiilis lauad ja hübriidlauad millega saab sõita mõlemas suunas. Mõned sõitjad kasutavad ka standardseid surfilaudu kuigi ilma jala-aasadeta läheb kõrgete hüpete tegemise võimalus kaduma. Kahesuunaliste laudadega on kõige lihtsam sõitma õppida ja need on ka kaugelt kõige populaarsemad lauad. Lohesurfi lauad tulevad üldjuhul koos patjade ja jala-aasadega, mis lubavad sõitjal lihtsalt laua jala külge kinnitada ja eemaldada. See on vajalik tegemaks laud-jalast trikke ja hüppeid. Lohesurfi lauad tulevad erinevate suuruste ja kujudega, et sobida sõitja oskuste, sõidustiili ja tuule ning vee tingimustega.
* Kalipso on lohesurfaritel sageli seljas, välja arvatud sooja ilmaga ja vaikse tuulega. Tugevate tuultega vähendab loheusurfarite keha soojuskadu kalipso kandmine. Lühikeste varukate ja jalaosadega kalipsot (shorty) kantakse ainult kere kaitsmiseks ja täispikka kalipsot kaitsmaks ennast jahedate tingimuste vastu ja mereelukate nagu näiteks millimallikate eest aga samuti marrastuste eest juhul kui sõitja saab lohe poolt lohistatud. Talvel külmade ilmadega kasutatakse sõitmiseks ka haalarit ehk kuiva ülikonda.
* Turva-konksnuga peetakse kohustuslikuks varustuse osaks. Korrosioonivastane roostevabast terasest tera on osaliselt kaitstud kaardus plastikust kattega. Seda saab kasutada, et lõigata läbi takerdunud või sõlme läinud loheliinid või selleks, et vabastada lohe juhul kui turva-vabastamise süsteem ei toimi. Mõned lohesurfi trapetsid on koheselt varustatud väikese taskuga noa jaoks.
* Kiiver on sageli lohesurfaritel peas selleks, et vältida peatraumasid. Kiivrid aitavad vähendada peavigastuste tõsidust ning samuti kaela ja selja lülisamba vigastusi.
* Päästevest võib olla vajalik kui lohesurfar kasutab turvalisuse huvides saatepaati või isiklikku veesõidukit. See on soovitatav ka lohesurfi jaoks sügavas vees juhul kui lohesurfar saab viga ja peab ootama päästjate saabumist.
* Löögivest pakub mõningast kaitset löökide vastu keha piirkonda. Lisaks annavad nad natuke juurde ujuvust.
* Surfilaua seorihm (i.k. leash) on rihm mis kinnitab laua lohesurfari jala või mõnigate sõitjate puhul ka trapetsi külge. Sellest hoolimata mõningad surfikoolid ei soovita seorihmade kasutamist tagasipõrke ohu tõttu, st. rihm võib suure hooga laua surfarini tagasi tõmmata ja see võib põhjustada tõsiseid vigastusi või isegi surma. Üldiselt lohesurfarid kes seorihmasid kasutavad kannavad võimalike vigastuste vältimiseks ka kiivrit.
* Signaalseadmed on kasulikud sellistel puhkudel kui lohesurfarit on vaja päästa. See võib olla nii lihtne kui vile mis on kinnitatud noa külge või helkur, mis on kinnitatud kiivri külge. Mõningad lohesurfarid kannavad hädaolukorras kasutamiseks kaasas veekindlas kotis mobiiltelefoni või raadiosaatjat.
* GPS seadet saab kasutada, et mõõta läbitud vahemaasid ja radu ning kiirust sõidu ajal.
* Sõber on vajalik selleks, et aidata üles lasta või alla võtta lohet ja et aidata hädaolukorras.
* Liinid on tehtud väga tugevast materjalist, sageli ülikõrge molekulaarmassiga polüetüleenist, et hakkama saada pidevat muutuva koormusega etteaimamatu tuule käes, samas hoides väikest ristlõiget, et minimeerida takistust. Liinide pikkus on üldjuhul seitse kuni kolmkümmend kolm meetrit. Liinipikkustega eksperimenteerimine on lohesurfis tavaline. Liinid kinnitavad sõitja poomi lohe külge kasutades lohe servades olevaid nööre või valjaid. Enamus jõulohesid kasutavad 3, 4 või 5-liinilist seadistust. Viiendat liini kasutatakse abiks lohe taaskäivitamisel või lohe ründenurga reguleerimiseks.
* Poom on täismetallist või komposiitmaterjalist juhtkang mis kinnitub lohe külge liinide kaudu. Sõitja hoiab poomist kinni ja juhib lohet tõmmates seda otstest, mis omakorda põhjustab lohe keeramise päri- või vastupäeva suunas nagu jalgratta puhulgi. Üldjuhul kinnitatakse poomi küljes olev turva-aas (chicken loop) trapetsi küljes oleva konksu otsa. Enamus poomidel on ka kiirvabastatav ohutuse süsteem ja kontrollrihm millest reguleerida lohe ründenurka. Kuigi poomid tehakse tahtlikult võimalikult kerged peavad nad siiski olema ka väga tugevad. See teeb nad veest raskemaks ning üldiselt kinnitatakse vahust tehtud ujukid poomi külge, et hoida selle põhja vajumist. Poomid on üldiselt tehtud teatud kindla lohetüübi ja suuruse jaoks ning nad ei sobi tavaliselt kasutamiseks teiste lohedega.
* Trapetsi tüübid on järgmised: istetrapets (koos jala silmustega), vöötrapets ja vesttrapets. Trapets kinnitab sõitja poomi külge. Kinnitades poomi trapetsi konksu külge võtab see ära enamuse koormuse sõitja kätelt ja jaotab selle üle sõitja keha. See lubab omakorda teha hüppeid ja muid trikke jäädes poomi kaudu lohe külge kinnitatuks. Kogenud sõitjate hulgas on kõige populaarsemad vöötrapetsid, kuigi istetrapetsid lubavad sõita sõitjale veelgi väiksema koormusega ning vest-trapetsid pakuvad lisaks nii ujuvust kui ka kaitset põrutuste eest. Lohe trapetsid on üsna sarnased purjelaua trapetsitega aga tegelikult on nad siiski erinevad. Kui purjelaua trapetsit kasutada lohesurfi jaoks siis tõenäoliselt puruneb see üsna kiiresti, mis omakorda võib põhjustada sõitjale vigastusi ja/või varustusest ilmajäämist.
* Lohesurfi laud on väike komposiitmaterjalist, puidust või vahust tehtud laud. Saadaval on mitmeid erinevat tüüpi surfilaudu: ühesuunalised surfistiilis lauad, veelaua stiilis lauad ja hübriidlauad millega saab sõita mõlemas suunas. Mõned sõitjad kasutavad ka standardseid surfilaudu kuigi ilma jala-aasadeta läheb kõrgete hüpete tegemise võimalus kaduma. Kahesuunaliste laudadega on kõige lihtsam sõitma õppida ja need on ka kaugelt kõige populaarsemad lauad. Lohesurfi lauad tulevad üldjuhul koos patjade ja jala-aasadega, mis lubavad sõitjal lihtsalt laua jala külge kinnitada ja eemaldada. See on vajalik tegemaks laud-jalast trikke ja hüppeid. Lohesurfi lauad tulevad erinevate suuruste ja kujudega, et sobida sõitja oskuste, sõidustiili ja tuule ning vee tingimustega.
* Kalipso on lohesurfaritel sageli seljas, välja arvatud sooja ilmaga ja vaikse tuulega. Tugevate tuultega vähendab loheusurfarite keha soojuskadu kalipso kandmine. Lühikeste varukate ja jalaosadega kalipsot (shorty) kantakse ainult kere kaitsmiseks ja täispikka kalipsot kaitsmaks ennast jahedate tingimuste vastu ja mereelukate nagu näiteks millimallikate eest aga samuti marrastuste eest juhul kui sõitja saab lohe poolt lohistatud. Talvel külmade ilmadega kasutatakse sõitmiseks ka haalarit ehk kuiva ülikonda.
* Turva-konksnuga peetakse kohustuslikuks varustuse osaks. Korrosioonivastane roostevabast terasest tera on osaliselt kaitstud kaardus plastikust kattega. Seda saab kasutada, et lõigata läbi takerdunud või sõlme läinud loheliinid või selleks, et vabastada lohe juhul kui turva-vabastamise süsteem ei toimi. Mõned lohesurfi trapetsid on koheselt varustatud väikese taskuga noa jaoks.
* Kiiver on sageli lohesurfaritel peas selleks, et vältida peatraumasid. Kiivrid aitavad vähendada peavigastuste tõsidust ning samuti kaela ja selja lülisamba vigastusi.
* Päästevest võib olla vajalik kui lohesurfar kasutab turvalisuse huvides saatepaati või isiklikku veesõidukit. See on soovitatav ka lohesurfi jaoks sügavas vees juhul kui lohesurfar saab viga ja peab ootama päästjate saabumist.
* Löögivest pakub mõningast kaitset löökide vastu keha piirkonda. Lisaks annavad nad natuke juurde ujuvust.
* Surfilaua seorihm (i.k. leash) on rihm mis kinnitab laua lohesurfari jala või mõnigate sõitjate puhul ka trapetsi külge. Sellest hoolimata mõningad surfikoolid ei soovita seorihmade kasutamist tagasipõrke ohu tõttu, st. rihm võib suure hooga laua surfarini tagasi tõmmata ja see võib põhjustada tõsiseid vigastusi või isegi surma. Üldiselt lohesurfarid kes seorihmasid kasutavad kannavad võimalike vigastuste vältimiseks ka kiivrit.
* Signaalseadmed on kasulikud sellistel puhkudel kui lohesurfarit on vaja päästa. See võib olla nii lihtne kui vile mis on kinnitatud noa külge või helkur, mis on kinnitatud kiivri külge. Mõningad lohesurfarid kannavad hädaolukorras kasutamiseks kaasas veekindlas kotis mobiiltelefoni või raadiosaatjat.
* GPS seadet saab kasutada, et mõõta läbitud vahemaasid ja radu ning kiirust sõidu ajal.
* Sõber on vajalik selleks, et aidata üles lasta või alla võtta lohet ja et aidata hädaolukorras.